ostentabitis
Latino[modifica]
Voce verbale
ostentabitis
- seconda persona plurale dell'indicativo futuro semplice attivo di ostentō
Pronuncia[modifica]
- (pronuncia classica) IPA: /os.ten.taː.bi.tis/
Etimologia / Derivazione[modifica]
vedi ostentō
ostentabitis
vedi ostentō